- peseme aknad olmemustusest

- märkimine
kus aken asub (millisest toast pärit) kui on korraga palju aknaid töös. Märkida tuleks akna servale ülevale ja alla(tavaliselt värvimata) sest mujalt me eemaldame värvi.
klaaside märkimine – milline klaas käib millise akna juurde
sulused (metalldetailid: hinged, kremoonid, haagid)
ennem akende eemaldamist tuleks kohe ka märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada, või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida.

- suluste eemaldamine
kui hinged ja nurgad on tugevasti kinni, ei ole vaja neid eemaldada. Kremoonid tuleks kindlasti eemaldada, sest eemaldatud kremoone on hiljem lihtsam puhastada ja õlitada.

- klaaside eemaldamine
kuumaõhupuhuriga kitti soojendades. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda – soojendada tuleb ainult kitti – kata klaas niiske lapiga, vineeritükiga
kitilamp ja speadheater kuumutavad ainult kitti – infrapunakiir läbib klaasi seda kuumutamata. Ka Speadheateriga töötades tuleks klaas niiske lapiga kaitsta
peitliga kiti eemaldamine

- värvi eemaldamine
kaabitsaga
kuumaõhupuhur
infrapunalamp / Speadheater
keemia (erinevad värvieemaldajad) – ei soovitata (keemia võib puitu jääda ja võib hiljem värviga reageerima hakata)

- puiduparanduste tegemine
üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust
- kasuta sama puiduliiki: männipuidust aken paranda männipuiduga
- võimalusel kasuta parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu
- võimalusel kasuta vana puitu – vana puit on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit
- parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga

tee valmis plomm, aseta see parandatavale kohale ja märgi plomm

parandustükk teekaldpinnaga – saad parandustüki tihedalt avasse suruda (jääb ka vähem nähtav)
liimides puidu otspinnad ei jää liimühendus tugev. (kaldpinda saab liimida)

punnid nurgatappides peavad olema neljakandilised – ümarad punnid tulevad välja

punne ja aknaraame ei liimita
parandustükid liimime niiskuskindla puiduliimiga B3 (kasuta pitskruve – liimitav pind peab olema surve all)

kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga

kitti ei või kasutada pinnapealse pahtlina

- lihvimine
enimkasutatavad lihvpaberid: lihvpaber nr. 60-80
lihvi puitu pikisuunas

- kruntimine
kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, tal on ka puitu kaitsvad omadused
- 0,5l värnits (keedetud linaõli)
- 0,5l tärpentin
- 250g tsinkvalge

pärast kruntimist tuleb aknad ka 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata tekib krunditud aknale kilejas kiht ja värv ei nakku enam.

miks me krundime?
- värv nakkub paremini
- kaitseb puitu seenkahjustuste eest. (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge puitu sügavamale sisse)

- kittimine
kittida tuleks 24 tunni möödudes kruntvärvimisest
kitt koosneb linaõlist ja kitist
klaasivaltsid tuleb ennem kittimist õlitada
kui pind on õlitamata ei nakku kitt aknaga sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja
liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema

miks peab kitti liistule eelistama?
klaasi ja liistu vahele jääb ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama

- värvimine / kasuta ainult linaõlivärve
värvida tuleks 3 ööpäeva pärast kittimist. (kiti pealmine kiht on veidi kuivanud ja pintsliga ei tõmba kitile vagusid sisse)

1. värvikiht värvile lisatakse 10-15% tärpentini
2. värvikiht
3. värvikiht

Linaõlivärvi ühe kihi kuivamisaeg on 2-3 päeva
kui vana värvikiht on kvaliteetne ja te olete kindel, et tegemist on linaõlivärviga ei ole vaja vana värvi eemaldada. Piisab vana värvikihi matistamisest lihvpaberiga ja aknad võib uuesti üle värvida.

NB! Värvid kriidistuvad. Uue värvikihi õli ei imbu vanasse. Alumised värvikihid kriidistuvad ja lasevad puidu küljest lahti
parem on värvida mitu õhukest, kui üks paks kiht
aknaraamil ülemist ja alumist serva ei värvita (ainult krunditakse) – selleks et aknasse sattunud niiskus saaks välja kuivada
värvi 1 mm ka klaasi peale, et veel ei oleks mingit võimalust klaasi ja kiti vahele tungida
poes värvi valides veenduge, et tegu oleks kindlasti linaõlivärviga – ei tohi sisaldada alküüde.
alküüdvärvid on liiga jäigad ja kuivavad liiga kiirelt

miks me aknaid värvime
- värv kaitseb puitu niiskuse eest
- värvi sees olevad pigmendid kaitsevad puitu UV kiirguse eest (UV nn. sööb puitu)

- puhastamine
klaasilt saad kitijäägid eemaldada seebiveega

- tihendite paigaldamine
tihendid paigalda ainult sisemisele aknaraamile
külm välisõhk peab pääsema kahe akna vahale – siis ei teki kondentsniiskust klaasile

- hooldus
nelja viie aasta tagant tuleb aknaid hooldada

õlita aknaid värnitsaga (kriidistuma hakanud värvikiht muutub jälle elastseks)erilist tähelepanu vajavad lõunaküljes olevaid aknaid (päike – UV kiirgus)
vajadusel matista värvipind lihvpaberiga ja värvi aken üle, õlita hingi.

Allikas:
www.antiigiveeb.ee

„Miks mitte?“ küsivad kindlasti paljud. Plastakende tootjad on oma kaubaartiklit agaralt jajõuliselt reklaaminud, jättes osavalt mainimata kõik sellega seonduvad negatiivsed küljed. Kuivalik tuleb teha uue puitakna ja plastakna vahel, aitab viimase kasuks otsustamisele sagelikaasa ka hind. Uus puitaken on odavamatest PVC-akendest 20-40 % kallim. Lisaks onpuitakende mainele halvasti mõjunud nõukogude periood, mil tarvitati sedavõrd halvakvaliteediga puitu, et juba 20 aasta möödudes võisid aknad kasutuskõlbmatuks muutuda.Seega — viimane aeg on puitaken taas au sisse tõsta ja selle häid omadusi meeldetuletada. Seda enam, et väärikas eas puitmajade juures on viimasel ajal täheldatav ühahoogustuv plastakende pealetung. Lai ja ilmetu PVC-raam mõjub ajaloolise hoone fassaadil kohatu võõrkehana. Ka akna paigaldamisel kasutatud hermeetik ei ole siinkohal hea lahendus.

Skandinaavia muinsuskaitsespetsialistid ei soovita seda puiduga kokkupuutes tarvitada, kuna aastate möödudes võib materjal muutuda niiskust koguvaks käsnaks. Traditsiooniliselt on aknapiitasid tihendatud kas taku või samblaga.

Üle kogu Eesti leidub vanu hooneid, millel on säilinud suhteliselt palju originaaldetaile, sh. ka aknaid. Puitlinnaosades ringi jalutades kohtab aga küllalt sageli pilti, kus täiesti töökorras vanad aknad on kas teadmatusest või lihtsalt kergema vastupanu teed minnes täiesti sobimatute plastakende vastu välja vahetatud.
Teadvustamata on fakt, et vana akna parandamine (kui seda tehakse oma vahenditega) on pea alati odavam kui asendamine ning ka oluliselt väärtuslikum piirkonnale, aidates säilitada selle eripära ja iseloomu.
Kõik vanad majad ei ole aga paraku mälestised, mistõttu on nende juures tehtavaid sobimatuid muudatusi võimatu väljastpoolt reguleerida. Veidi parem on olukord linnades, kus on moodustatud miljööväärtuslikud alad. Need on üldplaneeringu või kohaliku omavalitsuse otsusega määratletud maa-alad, mis kuuluvad oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse ning ühtse ja omanäolise arhitektuuriga säilitamisele. Ometi ei ole ka sellistel aladel enamus hooneid eraldi kaitse all, mistõttu on ka siin plastakende levikut küllaltki raske jälgida ja tõrjuda (v.a. juhul kui omavalitsuse poolt kehtestatud ehitusmääruses on vastavad sätted).
Seega peaks oma elukeskkonna terviklikkuse väärtustamine ning kultuuripärandi säilitamise tähtsustamine saama alguse ennekõike hoone ja piirkonna elanike tasandilt. Olemasolev miljööala toetab seda ideed igati. Mida terviklikumana vana hoone on säilinud, seda rohkem informatsiooni ta endas kannab ja seda suuremat naudingut võib pakkuda (vaadake näiteks vana aknaklaasi — kui elav ja mitmekesine on selle pind!). Juba väikseimagi originaaldetaili asendamine lõhub oluliselt tervikut. Pealegi on selline tegevus täiesti põhjendamatu — originaalmaterjalid on tänapäevastega võrreldes enamasti tunduvalt parema kvaliteediga ning võib üsna kindlalt väita, et kui need on siiani vastu pidanud, kestavad nad veelgi.
Mõistagi sõltub akende vastupidavus lisaks kasutatud materjalile ka valmistusviisist, hooldusest ja sellest, kuivõrd ilmastiku meelevallas need paiknevad. Meie kliimas peab puit taluma lund, jääd, vihma ja eredat kevadpäikest. Kõigest hoolimata võime veel tänapäevalgi leida aknaid, mille vanus küündib tänu omaaegsete meistrite oskustele saja ja enamagi aastani. Uute akende eluiga jääb aga millegipärast tunduvalt lühemaks. Mis on selle põhjus?

Veel sada aastat tagasi tegid aknaid õppinud meistrimehed, kes valisid
erinevate aknaosade tarbeks sobiva puidu. Kasutati nii kuuske kui mändi, rohkem siiski viimast. Aknapuidult nõuti, et see oleks tihedate aastarõngastega, sirge ja oksavaba. Puidu ettevalmistamine algas juba metsas. Leidub teateid kasvavate puude koorimise kohta maikuus, mille tulemusena küllastus tüvi vaiguga, muutudes nii mitmeid kordi vastupidavamaks. Puude langetamine toimus südatalvel ning kindlate reeglite järgi (tähtsaks peeti ka kuu faasi ning tuule ja puu langetamise suunda).
Isegi kaitsva värvikihi kaotanud vanad aknad võivad tänu puidu kõrgele kvaliteedile mitmeid aastaid täiesti töökorras püsida.

Mõistagi on ka tänapäevaste aknatootjate eesmärgiks võimalikult vastupidavate akende valmistamine; seda aga hoopis muid vahendeid kasutades — nt. sünteetiliste ainetega immutades või alumiiniumkestaga kattes. Üldiselt kontrollitakse vaid seda, et puit oleks pragudeta ja oksavaba. Puidu langetamise ajale ja viisile, tihedusele ning aastarõngaste suunale aga tähelepanu ei pöörata. Seega ei ole akende tootmine tänapäeval mitte ala, kus kesksel kohal oleks puidu tundmine ja head käsitööoskused, vaid 100% äriline tegevus, kus peatähelepanu on pööratud ajakulu ja toote hinna võimalikule vähendamisele. Tänapäevaste akende omadused on küll paranenud sooja- ja tuulepidavuse ning mõningase käsitsemismugavuse poolest, unustuse hõlma on aga vajunud vanad oskused kvaliteetsest akendevalmistamise kunstist. Olemasolevat vana akent tasub ja tuleb hoida. Harva on see nii lagunenud, et vajab täielikku väljavahetamist. Kogenud puusepp-restauraator võib vana aknaga imet teha! Lihtsamate parandus- ja hooldustöödega peaks aga igaüks ise hakkama saama. Abi ja nõu võib leida Muinsuskaitseameti infovoldikute sarjas välja antud trükisest „Aken. Ajalugu, puitaken ja selle remontimine“ ning raamatust „Aknad. Ajalugu ja nõuanded parandamiseks“. Lisaks korraldab ka nt. Säästva Renoveerimise Infokeskus Tallinnas vanade akende korrastamise teemalisi õpitubasid (SRIK tegutseb ka Tartus, Viljandis, Võrus ja Pärnus).

Ära viska vana puitraami minema! Kordatehtud vana aken näeb välja justkui uhiuus.

Allikas:

Koostaja: Mari Loit